Tekstiilkäsitööline

Tekstiilkäsitööline valmistab kvaliteetseid ja esteetilisi käsitööesemeid, kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid käsitöötehnikaid. Ta oskab õmmelda, tikkida, kangastelgedel ja varrastel kududa, heegeldada ning kangaid maalida, värvida või trükkida. Ta on valmis turundama oma toodangut, suhtlema tellijatega ning osutama teenuseid, nagu näiteks esemete valmistamine etteantud kavandite järgi, allhanke tegemine ja harrastajate juhendamine oma oskuste piires.

Tekstiilkäsitöölise põhiülesanded

• valmistab unikaalset ja kaunist tekstiilkäsitööd
• kasutab selleks traditsioonilisi ja kaasaegseid tehnikaid: õmbleb, tikib, koob kangastelgedel ja varrastel, heegeldab, maalib, värvib või trükib
• juhendab kaastöötajaid ja harrastajaid tekstiilkäsitöö alal
• korraldab oma käsitöötoodete ja ‑teenuste esitlemist ja müüki

Tekstiilkäsitöölise töö võib olla sundasendit nõudev ja seetõttu füüsiliselt kurnav. Tal tuleb valmis olla hooajatööks ja töötamiseks puhkepäevadel. Töös on oluline käeline osavus, arenenud värvitaju ning materjalitunnetus, ruumiline kujutlusvõime ja proportsioonitunnetus. Käsitöö tegemine eeldab püsivust, loovust, õpivalmidust ja vastutustunnet.

Tekstiilkäsitöölise põhilised töövahendid

õmblusmasinad, kangasteljed jm seadmed, nõelad, käärid, heegelnõelad, vardad

Võimalused tööturul

Tekstiilkäsitööline leiab tööd käsitööettevõttes, teatris, õmblustöökojas ja igal pool, kus läheb vaja häid käsitööoskusi. Ta on saanud ettevalmistuse tekstiiliala käsitööringide juhendamiseks. Suur osa käsitöölistest töötab iseseisvalt ettevõtjatena.

Tekstiilkäsitööline Räpina Aianduskoolis

• erialaõpetajateks on tunnustatud käsitöömeistrid: Maaja Kalle, Ulve Kangro, Lüüli Kiik, Karin Otsus, Merle Randla, Ülle Sarnit;
• erilist tähelepanu pöörame ajalooliselt Lõuna- Eestis (Vana-Võromaa, Setomaa, Tartumaa) kasutusel olnud käsitöötehnikatele;
• õppesuunad – masinkudumine või materjalide värvimine, trükkimine ja maalimine (kujundatud kangastest õmmeldakse toode);
• paikkonna eripära ja õppijate vajadusi ning nende konkurentsivõimet toetavad valikmoodulid, nt vööd ja paelad, nahatöö, tekstiilide korrastamine ja säilitamine, lapitöö, käsitööesemete veebiturundus jne;
• õppekäigud käsitööettevõtetesse ja muuseumidesse (nt Eesti Rahva Muuseum, Seto Talumuuseum Värskas, Süvahavva villavabrik);
• võimalus praktiseerimiseks välismaal (Erasmus+ õpiränne);
• õpingute jätkamise võimalused kõrgkoolis.

Viited

Õppekava (vt Tekstiilkäsitöö, tase 4)
Kutsestandard

Tekstiilkäsitööline 5. tase, pitstehnikates esemete valmistaja

jätkuõppekava, 1 aasta, 60EKAP

Õpingute alustamise eelduseks on tekstiilkäsitöölise 4. taseme kutsetunnistus või tasemele vastavate kompetentside tõestamine.
Õpingute sisu: niplispits, nõelapits, fileepits, makramee ehk sõlmpits, süstikpits, hargil heegeldamine, iiri pits, pitsilised silmuskoed, etnograafilised pitsid. Lisaks erialane võõrkeel, ettevõtlus, juhendamine ja tootearendus. Praktika toimub pitsidega tegelevates käsitööettevõtetes.
Valikainetena on võimalik õppida tuniisheegeldust, päikesepitsi, brügge pitsi ning vabaheegeldust, pitside ja tekstiilide ühendamist, käsitööesemete veebiturundust või rõivaste kaunistamist pitsidega.

Õppetöö toimub vahemikus oktoober 2023 kuni oktoober 2024. Õppeperioodi jooksul toimub 7 kontaktõppe sessiooni, iga sessioon kestab 5 päeva (esmaspäevast reedeni). Õpe lõpeb 5. taseme kutseeksamiga.

Täiendav info tekstiilkäsitöö juhtõpetaja Karin Otsus karin.otsus@aianduskool.ee.