Kõigi eelduste vastaselt ei võrsu aednik seemnest, pistikust, sibulast, mugulast ega pookoksast, vaid tekib keskkonna ja looduslike tingimuste mõjul kogemustest. /Karel Chapek/

Aednik on inimene, kes armastab loodust ning kellel jätkub hoolt ja püsivust puu- ja köögiviljade või lillede, puude ja põõsaste eest hoolitsemiseks. Aednik tegutseb kõikides aianduse valdkondades – lillekasvatuses, köögiviljanduses, puuviljanduses, puukoolis, haljasaladel ja mujal, kus midagi kasvab.


Aedniku põhiülesanded

  • valmistab ette külvi- ja istutuspinna
  • külvab, istutab ja hooldab (sh rohib, väetab, teeb taimekaitset) aiakultuure
  • koristab, säilitab ja valmistab müügiks ette saagi või toodangu
  • paljundab taimmaterjali ja kasvatab istikud
  • rajab ja hooldab lillepeenraid, muru ja haljasalasid

Aedniku töö eeldab valmisolekut töötada välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel. Suurem osa tööst tuleb teha kevadest sügiseni – siis kui on taimede kasvuperiood. Töö eeldab iseseisvust, loomingulisust, füüsilist vastupidavust, pinge- ja keskkonnataluvust, vastutus- ja otsustusvõimet, masinate ja seadmete kasutamise oskust.


Aedniku põhilised töövahendid:

  • aiandustarvikud: substraadid, potid, väetised, taimekaitsevahendid, aianduslikud pakke- ja kattematerjalid
  • toestusvahendid, multšid, kärud, labidad, rehad, kühvlid, mitmesugused lõikevahendid ja muud tarvikud
  • masinad ja seadmed: traktorid, mullaharimisriistad, külvi- ja istutusmasinad, väetisekülvikud, taimekaitsepritsid, saagikoristusmasinad, niidukid, trimmerid, mootorsaed, hekilõikurid, laadurid,
  • kastmissüsteemid ja kasvuhooneautomaatika

Enamlevinud ametinimetused:

köögiviljakasvataja, puuviljakasvataja, aednik, puukooli aednik, lillekasvataja, aiatööline, tootmisjuht


Aednikuks Räpina Aianduskoolis:

  • õppetöö toimub kaasaegselt sisustatud õppeklassides ja õppekasvuhoonetes;
  • erialaõpetajateks on valdkonna tunnustatud spetsialistid;
  • kooli õppemajand liigirikaste taimekollektsioonidega;
  • võimalus praktiseerida välismaal (Erasmus+ õpiränne);
  • õppekäigud aiandusettevõtetesse;
  • õppijate vajadusi ning nende konkurentsivõimet toetavad valikmoodulid, nt alternatiivtootmine (mesindus, seene- ja viinamarjakasvatus), maheviljelus, väikeaia kujundamine;
  • osalemine kutsemeistrivõistlustel Eestis (nt Noor Meister) ja välismaal (nt EuroSkills), Räpina õpilased on Eesti parimad nooraednikud;
  • võimalus omandada B-kategooria sõiduki juhtimisõigus;
  • taimekaitsetöötaja tunnistus vastavalt taimekaitseseadusele;
  • õpingute jätkamise võimalused kõrgkoolis (nt Eesti Maaülikool).

MEISTERAEDNIK 5. tase

  • Tegutsev aianduse spetsialist saab Räpina Aianduskoolis ennast täiendada meisteraedniku iluaianduse, köögiviljakasvatuse ja puuviljakasvatuse erialal. Koos õpivad iluaianduse, köögiviljakasvatuse ja puuviljakasvatuse meisteraednikud. Spetsialiseerumine toimub läbi individuaalse projekti ehk läbi iseseisva praktika.
  • Õppetöö kestab 1 aasta, mille jooksul tehakse väiksemaid ühisprojekte ning üks suur individuaalne projekt, mis on ühtlasi ka õpilase iseseisev praktika.
  • Meisteraedniku õppes rakendatakse tänapäevaseid õppemeetodeid. Õppes kasutatakse meeskonnatööd, iseseisvat tööd ja projektõpet. Õppetöö üks osa on ka tehtud tööde analüüs.
  • Kuna meisteraedniku õppega alustaja on eriala spetsialist, kellel on vähemalt 4 aastane erialane töökogemus, on õppes rõhk enesearengul, juhtimisoskusel, planeerimisoskusel ning meeskonnatööl.
  • Terve õppeaasta jooksul on õpilasel mentor, kes toetab ja juhendab teda õppetöös. Õppesessioonide vahelisel ajal toimuvad mentoriga veebikohtumised MS Teamsi kaudu.
  • Meisteraedniku õppekavale õppima asudes tuleb õpilasel sooritada praktika 520 tunni ulatuses. Praktika jagune ettevõttepraktikaks ja iseseisvaks praktikaks ehk individuaalseks projektiks. Ettevõttepraktika koosneb omakorda välispraktikast ja juhtimispaktikast.
  • Meisteraedniku õpe lõpeb individuaalse projekti sooritamise ja kaitsmisega ning 5. taseme kutseeksamiga, milleks on 5. taseme kutse kompetentside tõendamisega Eesti Aiandusliidule.
  • Kutse väljastatakse viieks aastaks. Kutse andmise kord

Viited

Õppekava (vt Aednik, tase 4, Nooremaednik, tase 3, Abiaednik, tase 2)

Kutsestandard

ET