Ajalugu
Räpinas on aiandusharidust antud vaid kuus aastat vähem, kui on olnud Eesti riiki, seega võib Räpinat nimetada ilma erilise liialduseta Eesti aianduse hälliks. Põllumajandushariduse andmine sai alguse 1924. aasta 1. augustil, kui Räpina Reaalgümnaasium nimetati ümber Võru maakonna Räpina avalikuks ühis-põllumajandusgümnaasiumiks. Reaalklassid kujundati sujuvalt ümber põllumajandusklassideks. Käesoleval ajal Räpina Aianduskooli nime kandev ametikool on alates loomisest saanud uue nime 17 korral ja üle 90-aastase ajaloo vältel on aianduskooli juhtinud 15 koolijuhatajat/direktorit. Aianduskooli lõpetanud vilistlaste arv läheneb 8000-le.
Kool on kandnud aastate jooksul erinevaid nimesid:
| 1924/25 | Võru maakonna Räpina avalik ühis-põllumajandusgümnaasium |
| 1925/26 | Võru maakonna Räpina ühis-põllumajandusgümnaasium |
| 1926/27 | Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasium |
| 1928/29 | Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi juures hakkas tööle iseseisva klassina üheaastane Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool |
| 1929/30 | Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool muudeti kaheaastaseks |
| 1931/32 | Gümnaasium suleti, töötama jäi Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool |
| 1934 | kool suletud |
| 1935-1938 | Räpina Aiatööstuse kool |
| 1938-1941 | Räpina Aianduskeskkool |
| 1.03.1941- 22.06.1941 | Räpina Aiandustehnikum |
| 1941-1944 | Räpina Kõrgem Aianduskool |
| 1944-1949 | Räpina Aiandustehnikum ja Kodumajanduskool |
| 1949-1957 | Räpina Aiandustehnikum ja Põllumajanduskool |
| 1958-1968 | Räpina Aiandustehnikum |
| 1966-1974 | Räpina Aianduse ja Mesinduse Kool |
| 1968-1992 | Räpina Sovhoostehnikum |
| 1992-2001 | Räpina Kõrgem Aianduskool |
| 1995-1996 | liideti aianduskooliga 35 KKK ehituseriala grupp (1998 lõpetas 2. ja ühtlasi ka viimane ehitajate lend) |
| 2001- | Räpina Aianduskool |
| Kaugõppeosakond tegutseb alates 1961. aasta 1. juulist |
Aianduskooli juurde kuulub 8,5 ha suurune dendropark, mille algselt on kavandanud arhitekt Walter Moritz Alexander von Engelhardt segastiilis inglise-, prantsuse- ja metsapargina. Pargis kasvab üle 650 taksoni ilupuid ja põõsaid ning ta on üks liigirikkamatest Eestis.
Koolijuhid ja direktorid
1924-1925 Ernst Aleksander Tekkel
1925-1926 Johannes Amjärv
1926-1931 Johannes Vitsut
1931-1934 Valter Kivi
1934-1940 Endel Lamp
1940-1941 Jaan Sander
1941-1944 Endel Lamp
1944-1948 Villem Raud
1948-1950 Artur Meos
1950-1979 Bernhard Kärbis
1979-1986 Eino Peedel
1986-1995 Mati Kirotar
1995-2000 Valdur Madisson
2000-2014 Heino Luiga
2014 – Kalle Toom
Direktori asetäitjad õppealal
1948-1950 Liidia Teelaht
1950-1956 Ermi Ulpus
1956-1963 Udo Kalaman
1963-1965 Tõnu Terepson
1965-1969 Endel Tallika
1969-1980 Kalju Erik Haljasmägi
1980-1983 Lembit Lokko
1983-1991 Toivo Niiberg
1991-2008 Malle Rätsep
2008-2011 Siret Lillemäe
2011 – 2017 Liina Palu
