Karen Silts praktikal Norras, 2007

NORRA

Autor: KAREN SILTS
Saatev asutus: Räpina Aianduskool
Praktikapartner: Gjennestad Horticulture College
Eriala: aiandus
Praktika kestus: 2 kuud

Sõit võis alata…
Tulvil pakatavat elevust ja ärevust võis reis 2. juuli hommikul alata. Kolmekesi lendasime Tallinnast Gardemoni lennujaama, kus meid ootas muheda olekuga pargi mänedžer Dag, kes meid Gjennestadi kooli sõidutas. Sõites mikrobussiga kooli poole, saime osa Norra lummavast loodusest, mis lausa viivuks mõtted peast pühkis ja lennujärgse ärevuse peletas. Kohale jõudes kostitati ja tervitati meid külalislahkelt. Pärast tervitusi tutvusime kooli ümbrusega ja pakkisime kotid lahti.

Muljed praktikakohast…
Järgmisel päeval kingiti meile Gjennestadi kooli särgid ja tutvustati kooli valdusi. Elamistingimused olid väga head ja kõik vajalik oli saadaval, millestki ei olnud puudust, kui siis ainult ajast, et näha ja teha rohkem. Alati tunti huvi meie heaolu ja käekäigu kohta. Esimese nädala lõpus kohtusime direktoriga, kellega arutasime praktika sisu. Direktor lubas meil julgelt oma seisukohti väljenda ja leidis, et kui meil Eestis tehakse mõnda tööd teisiti, siis me võiksime seda öelda, sest kõigil meil on üksteiselt midagi õppida.
Kasvuhoones ja pargis töötades tutvustati meid kõigile. Kõik norralased, kellega kokku puutusin, olid väga sõbralikud, lahked ja abivalmid. Nad rääkisid oma kultuurist ja tavadest suure pühendumusega, olles väga uhked selle üle, mis neil on. Peale selle on neil kombeks kõik koos lõunatada, see solvab neid, kui istud eraldi teise laua taha ja sööd seal.

Töötamine
Minu praktika juhendajaks oli Møyfrid Sørestad, kes koostas meile praktikakava, milliseid töid me tegema hakkame, aga praktilistel töödel ei olnud ta meie juhendaja, vaid juhendajateks olid iga valdkonna spetsialistid. Ühe kuu töötasime kasvuhoones, teise kuu pargis ja haljasaladel. Tööpäev algas 7.20 ja lõppes 15.30. Kasvuhooned olid väga kaasaegsed ja hästi mehhaniseeritud. Seal veedetud praktika ajal paranes väga suurel määral mehhanismide käsitlemise oskus. Kasvuhoones tegelesin lehtsalati pakendamise ja hooldamisega; tomatite korjamise ja hooldamisega; maitsetaimedega ning toataimede kasvatamise ja paljundamise tehnoloogiaga. Teise kuu hooldasime parki ja haljasalasid. 
Väga suureks plussiks oli inglise keele praktika, väga toredate kolleegidega koos töötamine ja uue tehnika kasutamine.

Elamusrohke vabaaeg…
Juba esimesel kuul viidi meid ringreisile Oslosse. Oslosse läksime rongiga ja kohapeal sõitsime metrooga. Kõigepealt külastasime kunstimuuseumi, kus tutvusime Edvard Munchi meistriteostega, kelle võib tõsta samale tasemele Monet’ või mõne teise kuulsusega. Teepeale jäi ka kuningaloss, mis on tõesti pilkupüüdev oma arhitektuurilise poole pealt. Külastasime veel Kon-Tiki muuseumi, fotograaf Sally Manni näitust ja Norra suurimat, uhkeimat Vigelandi parki, mis on tuntud kui skulptuuripark. Park oli meeletult avar ja ümbritsetud rohkete, sümboolsete ja tähelepanu väärivate kujudega. Päeva lõpetasime paadisõiduga läbi Oslo fjordide, mis oli omakorda maaliliselt kirjeldamatu elamus. 
Tööl olles sai tutvust tehtud ka bulgaarlastega, kellega sai külastatud Norra vanimat linna Tønsbergi, kus elab kõigest 35 000 inimest. Alati ei pidanudki kuhugi sõitma, vaid sai end kohapeal rakendada mõne asjaliku tegevusega. Meile anti kasutada jalgrattad, millega sai ennast mägistel teedel proovile pandud, kuid ka niisama ujumas käidud. Tihtipeale käisime jõusaalis ja mängisime piljardit.

Sõit koju… 
Viimane kuu läks eriti kiiresti, ei märganudki, kuidas aeg lendas. Kool ja sealsed töölised olid armsaks saanud. Päev enne lahkumist jätsime kõigiga hüvasti ja andsime mälestuseks mõned meened meie koolist ja tegin veel viimase tiiru kooli ümbruses ja pargis. 26. augustil hakkasime tagasi sõitma. Meid viidi rongijaama ja jätsime hüvasti ja sealt sõitsime lennujaama. Kojulend möödus rahulikult ja ilma viperusteta.

Lõpetuseks…
Kõigil, kellel on võimalik välispraktikale minna, haarake sellest kinni, sest ei ole põhjust karta mitte millegi pärast. Algul võib jah hirm olla, et võõrad inimesed ja kuidas keelega toime tulla, aga inimene harjub kõigega. Teine kultuur ja keelebarjäär ongi hea vaheldus enda silmaringi laiendamiseks ja arendamiseks.
Kui tulebki koduigatsus peale, ei ole see mingi probleem, sest suhtlemiseks kodustega on nii palju erinevaid võimalusi ja kodust eemalolek teeb sind tunduvalt iseseisvamaks ning kohusetundlikumaks. 
Kohe kindlasti üheks suurimaks plussiks oli praktiliste oskuste paranemine ja töötamine koos väga toreda kollektiiviga. Tulevastel praktikantidel soovitan praktikajuhendaja näpunäiteid hoolikalt kuulda võtta, ise ideid välja käija ja esitada rohkesti küsimusi, et olla kursis kõige toimuvaga. Olge iseseisvad, aga samas kui tekib probleem ärge peljake juhendajalt või kolleegidelt abi paluda.

Leonardo da Vinci programm on väga tänuväärne projekt enesetäiendamiseks, mis motiveerib ja annab indu juurde eneseteostuseks. 
Alati, kui on võimalus minna välisriiki praktikale, tuleb sellest kinni haarata, sest see on kogemus kogu eluks. Julge riskida!