KESKKONNAKAITSE

Keskkonnaspetsialist töötab nii kontoris (nt tegevuslubade andmine) kui välitingimustes (nt keskkonnajärelevalve jms). Väga oluline on keskkonnaalase seadusandluse tundmine. Töö eeldab pingetaluvust, head suhtlemisoskust, täpsust, otsustus- ja vastutusvõimet, analüüsi- ja algatusvõimet. Keskkonnaspetsialist on usaldusväärne, kohusetundlik ja armastab loodust.

Keskkonnakaitse spetsialisti põhilised tööülesanded

säästva ja jätkusuutliku looduskasutuse korraldamine;
keskkonnajärelevalves osalemine;
keskkonnateadlikkuse edendamine – loodushariduse propageerimine;
keskkonnateadlikkuse koordineerimine – keskkonnaalaste tegevusjuhiste koostamine, analüüsimine ja planeerimine, keskkonnauuringute läbiviimises osalemine;
keskkonnaalane nõustamine – keskkonnalubade taotluste koostamine;
keskkonnamõjude hindamine – jäätmekäitlus, veemajanduse analüüsimine ja planeerimine.

Keskkonnaspetsialisti põhilised töövahendid

arvuti, telefon, GPS-seadmed;
kaardirakendused ja infosüsteemid;
looduses liikumiseks vajalikud abivahendid ja tööriistad;
erinevad sõidukid, vajadusel spetsiaaltehnika.

Võimalused tööturul

Keskkonnaspetsialist töötab riigiasutustes (Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus), kohalikus omavalitsuses või keskkonnakasutusega seotud ettevõttes.

Keskkonnaspetsialistiks Räpina Aianduskoolis

Keskkonnakaitse erialale kandideerimise eelduseks on keskhariduse olemasolu. Õppida saab nii statsionaarses kui mittestatsionaarses õppevormis.

aianduskool on ainus kutseõppeasutus Eestis, kus on võimalik keskkonnakaitset õppida tasemeõppes;
õppetöö toimub nii klassiruumis kui ka metsas, rabas, jäätmejaamas jne;
erialaõpetajateks tunnustatud ja valdkonnas töötavad spetsialistid;
välispraktikad Erasmus+ õpirändeprojekti abil;
õppijate vajadusi ning konkurentsivõimet toetavad valikmoodulid, nt keskkonnakaitselised projektid, ulukibioloogia ja jahindus, regionaalplaneerimine;
õpingute jätkamise võimalused kõrgkoolis (nt Eesti Maaülikool).

Viited

Õppekava (vt Keskkonnakaitse, tase 5)