Aianduskooli lugu
Räpinas on aiandusharidust antud juba sada aastat, seega võib Räpinat liialdamata nimetada Eesti aianduse hälliks. Kooli tegevus sai alguse 1924. aasta 1. augustil, mil Räpina Reaalgümnaasium nimetati ümber Võru maakonna Räpina avalikuks ühis-põllumajandusgümnaasiumiks. Reaalklassid kujundati ümber põllumajandusklassideks. Tänasel päeval Räpina Aianduskooli nime kandev ametikool on alates loomisest kandnud 17 erinevat nime ja 100aastase ajaloo vältel on aianduskooli juhtinud 15 koolijuhatajat/direktorit. Sajandi jooksul on aianduskooli hingekirja kogunenud enam kui 9000 vilistlast.
Aianduskool on tegutsenud järgnevate nimetuste all:
- 1924/25 Võru maakonna Räpina avalik ühis-põllumajandusgümnaasium
- 1925/26 Võru maakonna Räpina ühis-põllumajandusgümnaasium
- 1926/27 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasium
- 1928/29 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi juures hakkas tööle iseseisva klassina üheaastane Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool
- 1929/30 Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool muudeti kaheaastaseks
- 1931/32 Gümnaasium suleti, töötama jäi Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool
- 1934 kool suletud
- 1935-1938 Räpina Aiatööstuse kool
- 1938-1941 Räpina Aianduskeskkool
- 1.03.1941- 22.06.1941 Räpina Aiandustehnikum
- 1941-1944 Räpina Kõrgem Aianduskool
- 1944-1949 Räpina Aiandustehnikum ja Kodumajanduskool
- 1949-1957 Räpina Aiandustehnikum ja Põllumajanduskool
- 1958-1968 Räpina Aiandustehnikum
- 1966-1974 Räpina Aianduse ja Mesinduse Kool
- 1968-1992 Räpina Sovhoostehnikum
- 1992-2001 Räpina Kõrgem Aianduskool
- 1995-1996 liideti aianduskooliga 35 KKK ehituseriala grupp (1998 lõpetas 2. ja ühtlasi ka viimane ehitajate lend)
- Alates 2001 – Räpina Aianduskool
Koolijuhid läbi aegade
- 1924-1925 Ernst Aleksander Tekkel
- 1925-1926 Johannes Amjärv
- 1926-1931 Johannes Vitsut
- 1931-1934 Valter Kivi
- 1934 -1940 Endel Lamp
- 1940 -1941 Jaan Sander
- 1941-1944 Endel Lamp
- 1944 -1948 Villem Raud
- 1948 – 1950 Artur Meos
- 1950 -1979 Bernhard Kärbis
- 1979 -1986 Eino Peedel
- 1986 -1995 Mati Kirotar
- 1995 -2000 Valdur Madisson
- 2000 – 2014 Heino Luiga
- 2014 – Kalle Toom
Direktori asetäitjad õppealal ehk õppejuhid
-
- 1948-1950 Liidia Teelaht
- 1950 – 1956 Ermi Ulpus
- 1956 – 1963 Udo Kalaman
- 1963 – 1965 Tõnu Terepson
- 1965 – 1969 Endel Tallika
- 1969 – 1980 Kalju Erik Haljasmägi
- 1980 – 1983 Lembit Lokko
- 1983 – 1991 Toivo Niiberg
- 1991 – 2008 Malle Rätsep
- 2008 – 2011 Siret Lillemäe
- 2011 – 2017 Liina Palu
- 2018 – Karin Kask
Õppehooned
Aianduskooli juurde kuulub 8,5 ha suurune dendropark, mille algselt on kavandanud arhitekt Walter Moritz Alexander von Engelhardt segastiilis inglise-, prantsuse- ja metsapargina. Pargis kasvab üle 650 taksoni ilupuid ja põõsaid ning ta on üks liigirikkamatest Eestis. Koos õppeaia avamaa tootmispõldude, kollektsioonaia ja haljasaladega kuulub aianduskooli haldusalasse 35,05 ha Räpinat.
Üks õppekoht asub ka väljaspool Räpinat – Põlva vallas Kiidjärvel tegutseb aianduskooli Maarja küla õpperühm.
2024. aasta kevadel õpib aianduskoolis 125 õpilast statsionaarses õppes ning 627 mittestatsionaarses õppes. Aianduskoolis saab õppida 5 erialal: aednik, florist, keskkonnakaitse, maastikuehitaja ja tekstiilkäsitööline.
Aianduskool lauludes
Aianduskooli laul. Sõnad ja viis Aapo Ilves, 2024. Seade Jalmar Vabarna, 2024.
Ma laulan Räpinast. Sõnad ja viis Andrei Klaas,1969. Seade Riivo Jõgi, 2024.
Näpud mulda. Sõnad ja viis Vesikas ja Fofkin. 2018