Mullatöötuba

Hasartmängumaksu Nõukogu poolt toetatav loodusharidusprojekt

Mullatöötuba (kestus 2 tundi). Korraga 10-13 õpilast. Antud töötoa raames omandavad õpilased teadmisi/oskusi, kuidas määratakse mulla pH, millised on mulla lõimised. Praktilise tööna määratakse mulla pH ja istutatakse antud mullale sobivad taimeliigid kassetti (kassett 4-le taimele), mis võetakse hiljem koju kaasa. Töötoas saavad õpilased teadmisi, milliseid muldi vajavad erinevad taimed kasvamiseks. Lisaks tehakse looduses mulla profiili vertikaalne läbilõige (1 meeter), mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida ning noored õpivad ka looduses tundma looduslike indikaatortaimi, mis aitavad määrata mulla pH-d.

Üldiselt on aia- ja ka toataimed neutraalse mullareaktsiooniga, kuid on erandeid. On taimi, mis vajavad happelisi muldasid ja taimi, mis aluselisi. Kui mulla reaktsioon ei ole kasvamiseks sobiv, siis taimed kiratsevad või sootuks surevad. Laagris omandatud teadmiste järgi saaavd õpilased näiteks oma koduaias jälgida, kui aiamuld on happeliseks muutunud, siis esineb murus rohkelt sammalt. Mullas peab olema tagatud õige happesus, et oleks tagatud taimede optimaalsed kasvutingimused. Happelises mullas väheneb ka mulla bioloogiline aktiivsus, mistõttu võivad taimi kahjustada erinevad põletikud ja hallitused. Mulla happesust saab vähendada orgaanilise aine mulda viimisega, nt sõnnik või kompost, mis tähendab, et ei ole vaja alati osta kalleid mineraalväetisi, vaid looduslikud ained aitavad loodust säilitada.

Laagrist saavad õpilased koju kaasa istutatud taimed koos juhistega, kuidas edaspidi nende eest hoolt kanda. Töötoas kasvama pandud taimi on võimalik kodus kasvama panna, kas rõdukasti või suuremasse lillepotti, kel ei ole kasvuhoonet. Sealjuures saavad nad oma teadmisi kasutada ja poest osta mulda, mis on sobiv antud kultuuridele.

Antud töötoaga antakse õpilastele ülevaade, kuidas jõuab näiteks toit meie lauale. Selleks tuleb kellelgi vaeva näha ja tööd teha ehk seemnest taimed kasvatada, taimede eest hoolt kanda, et sealt saaki saada. Kui looduskeskkonna eest hoolt ei kanta, siis ühel hetkel ei ole võimalik ka toidulauda katta kohalikest toorainetest. Alternatiiv oleks tarbida teiste riikide saadusi, kuid sealsete saaduste tarbimisega suureneb ökoloogiline jalajälg ning paraku imporditud viljad ei ole nii puhtad, kui kodu lähedal kasvatatud saadused.