Tähistame emakeelepäeva
Alates 1996. aastast tähistame 14. märtsil emakeelepäeva, alates 1999. aastast on see riiklik tähtpäev.
Sellel päeval 1801. aastal sündis K. J. Peterson, kes ülistas oma oodis “Kuu“ eesti keele ilu ja esitas küsimuse selle igavikulisuse kohta:
Kas siis selle maa keel
Laulutuules ei või
Taevani tõustes üles
Igavikku omale otsida? /…/
Mis oli Riias sündinud ja elanud Kristjan Jaagu emakeel? K.J. Petersoni ema võis olla poolatar või leedulane, aga kõige tõenäolisemalt venelane või valgevenelane, tema isa oli Viljandimaalt pärit Kikka Jaak. K.J. Peterson oli esimene, kes Tartu ülikoolis õppides kõikjal kõva häälega kuulutas, et ta on eestlane.
Muistset, esivanemate suitsutaredest pärit eesti keelt tahtis Kristian Jaak muuta haritud kultuurkeeleks. Nüüd, kaks sajandit hiljem, on tema unistus täitunud. Suitsutared on jäänud aegade hämarusse, eesti keelest on saanud kultuurkeel ja Eesti riigi keel.
Vahel tundub, et eesti keel on muutunud liigagi euroopalikuks. Aga seda mitte luulekeele, vaid bürokraatia keele tähenduses. Eesti keelt on vaja puhastada liigsetest keerulistest konstruktsioonidest, mis ametnikud on meile aja jooksul nagu kratid Venest ja Saksast, Inglismaalt ja Prantsusmaalt kokku kandnud.
Eesti keele kestmajäämine, selle puhtuse ja selguse hoidmine peab olema iga eestlase südameasi.
Me peame oma keelt armastama vähemalt sama palju, nagu armastas eesti keelt võõral maal sündinud ja võõra emakeelega üles kasvanud Kristian Jaak Peterson
Mõningaid fakte eesti keele kohta
1. Vähe rääkijaid, aga siiski riigikeel
Eesti keelt peab oma emakeeleks ümmarguselt 920 000 inimest. Siia hulka on arvatud nii Eestis elavad eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed kui ka välismaal elavad eestlased.
Eesti keel on üks maailma väiksema rääkijaskonnaga riigikeeli.
Riigikeelena mainiti eesti keelt esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik staatus riigikeelena põlistati 1920. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.
2. Eesti keel numbrites
Maailma tuhandete keelte hulgas on eesti keel rääkijate arvu poolest esimese kahesaja seas, uurali keeltest kõnelejate arvult ungari ja soome keele järel kolmas.
Virtuaalmaailma avarustes on eesti keel 2019. aasta seisuga 0,1 protsendi interneti veebisaitide sisukeel. Selle näitajaga on eesti keel internetis levimuselt 39. kohal.
3. Eesti keeles puuduvad …
Eesti keel on üks väheseid keeli, kus sõnadel ei ole sugu ja kasutusel ei ole ühtegi artiklit.
Eesti keeles puudub ka erivorm tulevikus toimuvate sündmuste või tegevuste väljendamiseks. Tuleviku väljendamiseks kasutatakse lihtsalt verbi olevikuvormi.
4. Eesti keeles on …
Eesti keele omapära võrreldes paljude teiste Euroopa keeltega on kolm erinevat hääliku pikkuse astet: lühike, pikk ja ülipikk. Häälikupikkusest võib sõltuda sõna tähendus. See asjaolu muudab eesti keele omandamise välismaalastele väga keeruliseks.
Samas paistab meie emakeel paljude teiste maailmas kõneldavate keelte kõrval silma selle poolest, et eesti keele õigekiri on hääldusele suhteliselt lähedane: nii, nagu teksti loed, nõnda ka (üldjuhul) hääldad.
5. Eesti keele tähestikus on …
Eesti kirjakeel kasutab ladina tähestikku, milles on 32 tähte. Ladina tähestiku tähtedele lisaks on eesti keele tähestikus täpitähed: ä, ö, ü ja õ.
Õ-täht on sellisel kujul maailmas ainulaadne: täpselt samasuguse kirjapildiga tähemärki ei ole üheski teises tähestikus ega keeles.
6. Kui palju on eesti keeles sõnu?
Seda küsimust on palju esitatud ja sageli on vastuseks, et sõnade arvu ei ole võimalik mõõta. Kui eestikeelses sõnastikus ongi vähem sõnu kui mõne teise keele omas, siis ei anna see tegelikult ammendavat vastust. „Eesti keele käsiraamatus“ on öeldud, et eesti kirjakeeles poleks miljonist sõnast rääkida sugugi palju, ent seegi ei peegelda kaugeltki mitte sõnade lõplikku arvu.
Eesti keele võlu peitub selle mängulisuses: me saame moodustada lõputult ise tähenduse ja vormistusega liitsõnu ja tuletisi, võõrsõnu oskuslikult suupärasemaks mugandada ja luua vajaduse järgi juurde päris uusi eestikeelseid sõnu.
Eestis toimuvad uudissõnade leiutamise võistlusedki on maailma kontekstis üsna erandlik nähtus.
7. Pikim eestikeelne sõna
Kõige pikemad eestikeelsed sõnad on liitsõnad, mis koosnevad viiest osisest, nagu näiteks tagavararehepeksumasin või raudteeülesõidukoht.
Tähemärkidelt kõige pikemat sõna ei olegi, sest nagu öeldud: meie emakeeles annab kokku seada arvukalt uusi sõnamoodustisi.
Tõsi, ülipikkade sõnadega on see häda, et neid on keeruline lugeda ja kirjutada ning neid ei armasta ka tehnoloogia. Õigekirjakorrektor loeb veebis taolised otsatud tähejadad lihtsalt seosetuks tähekombinatsiooniks.
8. Pikim eestikeelne palindroom
Teadaolevalt on pikim eestikeelne palindroom „kuulilennuteetunneliluuk“. Palindroom on ka ansambli Puuluup nimi.
Palindroomsetest lausetest on vast tuntuim „Aias sadas saia“. Sürrealistlikku luulet viljelenud poeet Ilmar Laaban on pühendanud palindroomidele luulekogumiku „Eludrooge ego-ordule“.
9. Sõnaühend „eesti keel“ esimest korda kirjasõnas
Sõnaühendit „eesti keel“ kasutas esimest korda eestikeelses kirjasõnas Pärnumaa koolmeister Berend Gildenmann 1849. aastal raamatu „Mailma made öppetus“ sissejuhatuses.
10. Esimene kirjapandud eestikeelne tegusõna
Esimene eestikeelne tegusõna, mida on kirjalikes allikates kasutatud, on öeldisverb „laulma“. Henriku Liivimaa kroonikas, mis onkirja pandud aastatel 1224–1227, on ladinakeelse teksti vahel hüüe „Laula! Laula! Pappi“.
11. Eesti keelt õpetatakse üle maailma
Eesti keelt saab õppida 33 ülikoolis väljaspool Eestit. Euroopa riikidest on enim eesti keele õppimise võimalusi Soomes, kus eesti keele õpet võimaldavad kuus kõrgkooli. Aasia riikidest saab ainsana eesti keelt õppida Jaapanis Tokyo ülikoolis.
Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul andis Eesti riik kõigile inimestele üle maailma võimaluse õppida eesti keel selgeks kõigest saja tunniga. Tasuta keeleõpet pakuti Eestis loodud keeleõppeprogrammi www.speakly.me vahendusel.
12. Teine koht keelte iludusvõistlusel
Eestlastele meeldib legend kunagi ammu toimunud keelte iludusvõistlusest, kus eesti keel sai oma kauni kõlaga itaalia keele järel teise koha. Auväärse teise koha olevat eesti keelele toonud lause „Sõida tasa üle silla“.
13. Meloodiline, keeruline õppida
Eesti keelt peetakse väga meloodiliseks keeleks. Meloodilisuse annab kõnele laulev intonatsioon. Samas on grammatikat võrdlevate uurimuste põhjal jõutud järeldusele, et eesti keel on maailma keelte seas üks raskemini õpitavaid keeli.
Eesti keele kõneleja jaoks on eesti keel kõige ilusam ja südamlikum keel maailmas.
Marek Sadam kirjutab oma luuletuses „Emakeele kõla“:
Ega emakeele kõlast
Kaunimat vast polegi
Jäädes kohe päris ausaks
Osa temast olengi
Keeleruumis üsna vabalt
Mängin oma mängud kõik
Võtan kinni sõnasabast
Vahel temale jääb võit
Ritta seatult iga häälik
Tähestik osaks saab
Nõndamoodi rahvas räägib
Kaunilt teineteisega
Puhtas selges emakeeles
Pandud tool ka slängile
Seni kuni reeglid meeles
Temaga me mängime.
Koostanud Koidula Rauk, märtsis 2023.
