1kg keskkonnahariduse konverentsil Põlvas

14. novembril 2012 toimus Põlvas keskkonnahariduse-alane konverents, kust võttis osa ka RAKi 1kg kursus.

 Konverentsi  huvitavad ettekanded ja töötoad pakkusid eelkõige uusi ideid ja võimalusi loodushariduse integreerimiseks õppetöösse. Räägiti vajadusest keskkonnaharidust üht moodi mõista – eesmärki on lihtsam saavutada, kui käia sama rada. Esimesteks sammudeks oleksid koostöövõrgustike moodustamine, ühised õppeprogrammid, konverentsid. Tõdeti, et keskkonnateadlikkus, eriti looduskeskkonna poole pealt, on inimeste seast võõrandumas.

Suureks probleemiks on inimkonna koondumine linnadesse – rääkis lähemalt Garri Raagmaa. Linnad on laialivalguvad, arhitektuuris toimub võidujooks kõrguse suunas, energiakulu kasvab lineaarselt linna suurusega. „Areng ei ole ettemääratud, see on meie endi teha!“ jäi kõlama julgustav lause G. Raagmaa suust.

Järgmisena astus üles Silja Pihelgas, kes püstitas küsimuse „Mis on päris elu?“  On tähtis ise avastada, katsuda ja kogeda ning seda kõike väljaspool klassiruumi. Rocca al Mare Koolis loodusklassi raames toimubki n-ö ühiskogemine, kus  4 ööpäeva aastas käiakse kogu kooliperega ühist rada. “Loodus on meister. Mitte meie ei dikteeri talle, vaid tema meile. Kui juba välja on mindud, siis kõik mis sünnib, on õige. Ka mereääres tantsimine on keskkonnaõpetus.”, kinnitas õpetaja Pihelgas.

Põnevaid loodusmaastike eksponeeris loodusfotode näol Yyhely Hälvin.

 Peale ettekandeid jaguneti laiali töötubadesse:

 1. „Säästev tarbimine õppetegevusena, mis see veel on?“ – Huvitavaid võimalusi ja nõuandeid lastega tegelemiseks.

 2. „Helid ja lõhnad kalade maailmas“ – Kalade juhtmeeleks on enamasti kuulmine (sisekõrva abil), kuulmiseks peab neil õhku olema, seega on sisekõrv ühendatud ujupõiega. Kala tekitab heli trummilihastega, seda enamasti hoiatuseks. Kui helilaine liigub veest õhku või vastupidi, kaotab see 99,9 % oma energiast, seepärast ei kuule me kalade häält. Enamus kalu näeb värvilisena, mõnedel põhjakaladel (lest, särg) on maitsemeeled mitte ainult suus, vaid ka sabal, teatud lõhnu tunnevad ka terve kehaga. Kaladest kõige kiirem ujuja maailmamastaabis on purikala, kes ujub 100km/h, Eestis lõhe 60km/h ja inimese tippsaavutus on ligikaudu 8km/h.

3. „Lihtsad tegevused ja tehnilised võimalused keskkonnahariduses“ – Õpiti kasutama nutitelefone ja nendega QR-koodi pildistama, et saada teada, mis infoni kood viib.

4. „Pilliroog ja roostikud“ – Pilliroog kasvab päevas ligikaudu 10cm ja pilliroomüür võib kõrguda kuni nelja meetrini. Selgrootutele on pilliroog heaks talvituspaigaks, rookärbes ehitab pilliroole paha, mille hiljem hülgab ja on koduks hoopis hooghännalistele, keda sai ka ise mikroskoobi all uurida.

Päevale pani punkti probleeme lahkav Foorumteatri etendus, mis aktiivselt ka publikut näitlejarollidesse kaasas. „Vastutab see inimene, kes võttis vastutuse selle eest vastutada!“  

Kas teadsid, et parmu sööstlend on 145km/h?

 Kaisa Laur, 1kg